Avaliku koosoleku korraldamine ja läbiviimine on sätestatud avaliku koosoleku seadusega.

Avaliku koosolekuna mõistetakse väljakul, pargis, teel, tänaval või muus avalikus kohas vabas õhus korraldatavat koosolekut, demonstratsiooni, miitingut, piketti, religioosset üritust, rongkäiku või muud meeleavaldust (AvKS § 2).

AvKS laieneb ainult nendele koosolekutele, mis viiakse läbi avalikus kohas vabas õhus. Avalikuks koosolekuks ei ole kogunemine, mis viiakse läbi siseruumides või mis viiakse läbi küll vabas õhus, kuid kuhu ei ole juurdepääs vaba (näiteks maja hoovis korraldatav koosolek, kuhu lubatakse ainult majaelanikke). Avalikuks koosolekuks ei ole üritused (nt kommertsliku eesmärgiga laat jne ) ega spordiüritused (vt spordiseadus).

Keelatud on avalik koosolek,
* mis
1. on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele;
2. õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust;
3. õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tõttu;
4. õhutab rikkuma avalikku korda või riivab kõlblust.

* mis viiakse läbi
1. piiripunktis ja riigipiirile lähemal kui 300 meetrit;
2. kaitsejõudude väeosa ja kaitseväeasutuse territooriumile lähemal kui 50 meetrit;
3. sillal, rööbasteel ja kaevanduses;
4. kõrgepingeliini all;
5. nakkushaiguse levikualal;
6. looduslikult ohtlikus või muus isikutele ohtlikus kohas.(AvKS § 5 Looduslikult ohtlikuks kohaks võib olla nt Türisalu pank, muu ohtlik koht aga seotud intensiivse liiklusega, ohtlike ainete käitlemisega, nt bensiinijaam vms.)

* mida korraldab isik, kes ei vasta AvKS § 6 lg 4 nõuetele (korraldaja ja korrapidaja peab olema täisealine ja teovõimeline eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane)

* kui samal ajal samas kohas on eelnevalt avalik koosolek registreeritud

* kui avaliku koosoleku teade on jäetud registreerimata.

Avalik koosolek on lubatud, kui koosoleku teade on registreeritud ning teate esitajale on sellest teada antud.

Kohalikule omavalitsusele tuleb avaliku koosoleku teade esitada hiljemalt 4 tööpäeva enne, kuid mitte varem kui 3 kuud enne koosoleku läbiviimist juhul, kui
* on vaja liiklus ümber korraldada,
* püstitatakse telk, lava või muu suuremõõtmeline konstruktsioon,
* on kavas kasutada heli- või valgusseadmeid.

Nimetatud teade esitatakse valla- või linnavalitusele, kelle territooriumil koosolek läbi viiakse (haldusterritoriaalset põhimõtet järgides). Erandjuhtudel esitatakse teade maavalitsusele või Vabariigi Valitsusele (sõltub koosoleku kohast). Teade esitatakse vastavale ametnikule korraldaja poolt vahetult, kusjuures teate esitamisel on vajalik tõendada korraldaja vastavust seaduse nõuetele dokumentaalselt (AvKS § 8 lg 4).
Kõigil muudel juhtudel esitatakse teade politseile.

Avaliku koosoleku teade politseile

Teade politseile tuleb esitada vahetult või sidevahendi teel hiljemalt 2 tundi enne koosoleku läbiviimist. Politseile teatamise eesmärk on, et ka politsei saaks oma tegevust planeerida kui tekib vajadus avaliku korra tagamiseks koosoleku läbiviimise kohas, et ei korraldataks seaduses keelatud koosolekut ning et korraldajaks isik, kellel seda õigust ei ole. Selleks aga, et tagada teate registreerimine õigeaegselt, on mõistlik teade esitada varem. Samuti peaks varasem teatamine tagama, et samal ajal samas kohas ei registreerita teist avalikku koosolekut. Ka politseile teate esitamise korral on koosoleku korraldajal kohustus tõendada ja politseil tuvastada korraldaja vastavus seadusele (täisealine ja teovõimeline eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane).

Elektroonse sidevahendi teel esitatud teade peab olema digitaalse allkirjaga.

Telefoni teel esitatud teadet ei ole võimalik aga registreerida, kuna ei ole võimalik tuvastada isiku isikusamasust ning vastavust seadusele.

Ööpäevaringselt on võimalik avaliku koosoleku teadet esitada akohaliku prefektuuri meiliaadressile digitaalselt allkirjastatult või vahetult koostada paberkandjal politseiasutuses asutuse tööpäeva ajal.

Enne teate esitamist politseile on soovitav veenduda, kas samal ajal ja samas kohas ei ole juba registreeritud avalikku koosolekut. Seda saab kontrollida kohaliku omavalitsuse, mille halduspiirkonnas koosolekut soovitakse korraldada ja politsei veebilehelt.

Kui teade politseile esitatakse vähemalt 2-tunnilist tähtaega rikkudes, võib teate esitamist käsitleda kui teate esitamise nõude rikkumist ning politsei võib jätta teate registreerimata. Politsei ei menetle teadet, mis seadusest tulenevalt esitatakse kohalikule omavalitsusele. Politsei ei võta sellist teadet vastu selle edastamiseks, kuna teade tuleb esitada kohalikule omavalitsusele isiklikult.

Teate registreerimata jätmise korral on koosolek keelatud. Korraldaja nõudmisel vormistab politsei koosoleku teate registreerimise või registreerimata jätmise kohta teate. Registreerimata jätmise korral on õigus pöörduda halduskohtusse.